Kutsekategooriate taotlemine

EELK kirikumuusikute kutsekategooriate taotlemise kord

I. Üldsätted

1. Kirikumuusikuks käesoleva korra tähenduses nimetatakse EELK-s töötavat organisti, koorijuhti või organist-koorijuhti.
2. EELK kirikumuusikute kutsekategooriad (edaspidi kutsekategooria) kehtivad Eesti Vabariigis.
3. Kutsekategooria antakse lähtuvalt taotleja haridusest, staažist ja tegelikest oskustest.
4. Kirikumuusik, kes töötab samaaegselt organistina ja koorijuhina, võib taotleda nendel erialadel erinevaid kategooriaid.
5. Käesolevas korras teeb muudatusi Konsistoorium EELK Kirikumuusika Liidu juhatuse ettepanekul või omal algatusel, tutvudes eelnevalt EELK Kirikumuusika Liidu juhatuse seisukohaga muudatusettepanekute kohta.

II. Kutsekategooriate taotlemise eeldused 

• Kutsekategooria taotlemise põhieelduseks on vähemalt aastane töö EELK koguduses organistina, koorijuhina või organist-koorijuhina viimase viie aasta jooksul.
• A-kategooria taotlemise eelduseks on muusikadoktori, muusikamagistri või muusikamagistriga võrdsustatud teaduskraad ning teadmiste omamine D-, C-, B- ja A kategooriates nõutud õppeprogrammide ulatuses.
• B-kategooria taotlemise eelduseks on muusikabakalaureuse teaduskraad või sellega võrdsustatud kõrgharidus ning teadmiste omamine D-, C- ja B kategooriates nõutud õppeprogrammide ulatuses.
• C-kategooria taotlemise eelduseks on muusikaalane keskeriharidus või keskhariduse baasil omandatud muusikaalane eriharidus ja/või keskharidus ning teadmiste omamine D- ja C kategoorias nõutud õppeprogrammide ulatuses.
• D-kategooria taotlemise eelduseks on keskharidus ja elementaarne muusikaalane haridus käesoleva korra lisas toodud vastava kategooria nõuete ulatuses.
• EELK Kirikumuusika Kutsekomisjon aktsepteerib välisriigis omandatud haridust kutsekategooria taotlemise eeldusena.

III. EELK Kirikumuusika Kutsekomisjon

1. EELK Kirikumuusika Kutsekomisjon (edaspidi komisjon) on EELK Konsistooriumi alaline komisjon, mille moodustamine ja töökorraldus on sätestatud EELK Kirikuseadustiku 5. osa „Kiriku juhtimine“ 2. peatüki „Konsistooriumi töökorraldus“ 3. jaos „Konsistooriumi tööorganid“ paragrahvides 134 – 135. Komisjoni ülesanne on vaadata läbi käesoleva korra punktis 17 nimetatud taotlused ja teha nende alusel konsistooriumile ettepanekuid kutsekategooriate andmiseks.
2. Komisjon on viieliikmeline. Kaks liiget nimetab konsistoorium enda liikmete hulgast, samuti on komisjoni esimeheks ametikoha järgi EELK Kirikumuusika Liidu juhatuse esimees või tema poolt määratud juhatuse liige. Üheks liikmeks on UI Kirikumuusika osakonna juhataja. Komisjoni viiendaks liikmeks on KML juhatuse poolt määratud staažikas kirikumuusik.
3. Konsistoorium või EELK Kirikumuusika Liidu juhatus võib enda poolt nimetatud või valitud komisjoniliikmele määrata asendaja, kes võib komisjoni liiget asendada viimase äraolekul.
4. Komisjoni koosseisu kinnitab konsistoorium.
5. Komisjoni tehnilise teenindamise tagab EELK Kirikumuusika Liidu juhatus koostöös konsistooriumi sekretariaadiga.

IV. Kutsekategooria taotlemise kord

1. Kutsekategooria taotleja esitab komisjonile järgmised dokumendid:
2. kirjalik avaldus vastava kategooria taotlemise sooviga;
3. koguduse õpetaja või juhatuse esimehe poolt väljaantud tõendi taotleja töötamise kohta EELK koguduses;
4. Curriculum vitae;
5. haridust tõendav dokument koos hinnetelehega.
6. Dokumendid esitatakse EELK Kirikumuusika Liidu juhatuse aadressil.
7. Komisjon teeb otsuse avalduse suhtes kolme kuu jooksul, arvates kõigi käesoleva korra punktis 18 nimetatud dokumentide saamisest.
8. Komisjonil on õigus kutsuda kutsekategooria taotleja eksamile, mille käigus kontrollitakse taotleja ettevalmistust vastava kutsekategooria omandamiseks. Oskuste kontrolliks võib komisjon anda volitused esimehele ning ühele komisjoni liikmele.
9. Komisjoni koosoleku kutsub kokku, koosolekut juhatab ja komisjoni tööd korraldab komisjoni esimees.
10. Kutsekategooria omistab komisjoni ettepanekul konsistoorium.

Nõuded EELK kirikumuusikute kutsekategooriate saamiseks

Nõuded kirikumuusiku D-kategooria saamiseks

Orel

• Orelimängu alused, mängutehnika ja koordinatsiooni valdamine
• Ansamblimäng, solistide ja koori saatmine
• Orelihoolduse alused: Oreli hoiu ja kasutamise eeskirjade tundmine

Liturgiline orelimäng

• Koraalimäng
• Jumalateenistuse liturgia mäng
• Lihtsamate eelmängude improviseerimine koraalidele (2- ja 3-häälsed, manualiter)
• Koraalieelmängude kogumikega tutvumine ja kasutamine
• Kiriklike talituste (ristimine, laulatus, matus) muusikaline kujundamine

• Koorijuhtimine
• Vaimuliku kooriliteratuuriga tutvumine, partituurilugemise alused
• Erinevate kooriliikide tundmine ning kooritöö metoodika alused
• Koorijuhtimise tehniliste aluste tundmine
• Koori funktsioon jumalateenistusel ja koguduses laiemalt

• Hümnoloogia
• Kiriku Laulu- ja Palveraamatu tundmaõppimine
• Koraalide ja liturgiliste laulude laulmine

Kirikumuusika ajalugu

• Eesti vaimulik muusika

Muusikatöö koguduses

• Kirikumuusik koguduses kui kollektiivis
• Lastetöö koguduses (pühapäevakool, lastekoor, lasteansambel, lapsed jumalateenistustel, repertuaar)
• Noortetöö koguduses (muusikaõpetus leerikoolis, noortekoor, noorteansambel, gospelmuusika, Taizé-laulud, repertuaar ning instrumentaarium)
• Muusikaürituste ning kirikukontsertide korraldamine
• Töö vanema generatsiooniga (pensionäride pärastlõunad jms)
• Jumalateenistuse ettevalmistamine koostöös teoloogi(de)ga ning koguduse liikmetega
• Pikema tööperioodi (kirikuaasta, sügis-, kevadhooaeg, jõulud, ülestõusmispühad jne) planeerimine
• Kirikumuusikutele organiseeritavatest õppepäevadest ning täienduskursustest aktiivne osavõtmine

_____

Nõuded kirikumuusiku C-kategooria saamiseks

Orel

• Orelimängu alused, mängutehnika ja koordinatsiooni valdamine
• Orienteerumine erinevate ajastute oreliliteratuuris, erinevates interpretatsioonides ning registratsioonivõimalustes
• Oreliehituse alused, tehniline korrashoid, erinevate orelitüüpidega tutvumine

Liturgiline orelimäng

• Koraalimäng 4-häälsest seadest bassiga pedaalis koos viisihääle kaasalaulmisega, lihtsamate koraalide transponeerimine
• Jumalateenistuse liturgia mängimine ja kaasalaulmine, transponeerimine
• Lihtsamate eelmängude improviseerimine koraalidele (2- ja 3-häälsed, manualiter)
• Koraalieelmängude kogumikega tutvumine ja kasutamine
• Kiriklike talituste (ristimine, laulatus, matus) muusikaline kujundamine

• Koorijuhtimine
• Vaimuliku kooriliteratuuriga tutvumine, partituurilugemise alused
• Erinevate kooriliikide spetsiifika ning kooritöö metoodika valdamine
• Koorijuhtimise tehniliste aluste valdamine
• Koori funktsioon jumalateenistusel ja koguduses laiemalt
• Lihtsamate koorilaulude seadmine

Hümnoloogia

• Hümnoloogia teoloogia ühe osana
• Üldine koguduselaulu ajalugu
• Eesti lauluraamatu ajalugu
• Kiriku Laulu- ja Palveraamatu tundmaõppimine
• Koraaliraamatud läbi aegade ja tänapäeval
• Koraalide ja liturgiliste laulude laulmine

Kirikumuusika ajalugu

• Muusika ja kirikumuusikud Vanas ja Uues Testamendis
• Erinevad teoloogilised suhtumised muusikasse kiriku ajaloos ja nende mõju kirikumuusikale
• Keskaja liturgiline muusika
• Martin Lutheri-aegne kirikumuusika
• Romantismiaegne kirikumuusika
• Kaasaegne kirikumuusika
• Eesti vaimulik muusika
• Muusika anglikaani, katoliku ja ortodoksi kirikutes

Muusikatöö koguduses

• Kirikumuusik koguduses kui kollektiivis
• Lastetöö koguduses (pühapäevakool, lastekoor, lasteansambel, lapsed jumalateenistustel, repertuaar)
  · Noortetöö koguduses (muusikaõpetus leerikoolis, noortekoor, noorteansambel, gospelmuusika, Taizé-laulud, repertuaar ning instrumentaarium)
• Muusikaürituste ning kirikukontsertide korraldamine
• Töö vanema generatsiooniga (pensionäride pärastlõunad jms)
• Jumalateenistuse ettevalmistamine koostöös teoloogi(de)ga ning koguduse liikmetega
• Pikema tööperioodi (kirikuaasta, sügis-, kevadhooaeg, jõulud, ülestõusmispühad jne.) planeerimine
• Kirikumuusikutele organiseeritavatest õppepäevadest ning täienduskursustest aktiivne osavõtmine

_____

Nõuded kirikumuusiku B-kategooria saamiseks

Orel

• Erinevate ajastute ja stiilide oreliliteratuuriga tutvumine
• Vastava raskusastmega oreliteostest koosneva orelikontserdi mängimine
• Ansamblimäng
• Orelihoolduse tundmine ja keelregistrite häälestamine

Liturgiline orelimäng

• Koraalide mängimine 4-häälses seades bassiga pedaalis, samuti transponeerimine ning cantus firmuse esiletoomine sopranis
• Jumalateenistuse liturgia mängimine ja transponeerimine
• Koraalieelmängude improviseerimine (3- ja 4-häälsed, fugatovormis ning vabas stiilis)
• Saate improviseerimine 1-häälsele koraalile

• Koorijuhtimine
  · Vastava raskusastmega ning erinevate ajastute stiilides a capella ja saatega kooriteose õpetamine koorile ning dirigeerimine
• Partituuri mäng
• Kooriseadete tegemine erinevatele kooriliikidele
• Vokaaltehnika põhialuste tundmine
• Orkestridirigeerimise aluste tundmine

Muusikatöö koguduses

• Koraalimuusika õpetamine koguduses (koraaliõhtud, koraalide laulmine, koraalide tutvustamine, KLPR kasutamisala laiendamine)
• Koostöö naaberkoguduste muusikakollektiividega (vaimulikud laulupäevad, külaliskoorid), koostöö oma piirkonna ilmalike muusikakollektiividega
• Kirikukontsertide korraldamine
• Koguduse koori(de)ga kirikukontserdi läbiviimine
• Oreliremondi ja –hoolduse korraldamine vajadust mööda
• Koguduse muusikaelu tutvustamine koolides

_____

Nõuded kirikumuusiku A-kategooria saamiseks

Orel

• Vastava raskusastmega oreliteostest koosneva täispika orelikontserdi mängimine, aktiivne kontserttegevus nii solistina kui kammermuusikuna
• Oreli ehituse tundmine

Liturgiline orelimäng

• 4-häälse saate improviseerimine ühehäälsele koraalile, transponeerimine
• Cantus firmus sopranis, tenoris ning bassis – koraaliseadete mängimine ja laulmine
• Jumalateenistuse algus-, eel-, vahe- ja lõpumängude improviseerimine

Koorijuhtimine

• Vastava raskusastmega suurvormi õpetamine koorile ja ettekandmine

Muusikatöö koguduses

• Mitmekülgne kooritöö koguduses
• Koguduse muusikatöö juhtimine ja koordineerimine
• Aktiivne muusikaline tegevus nii jumalateenistusmuusika arendajana kui kirikukontsertide läbiviijana (koori- või orelikontsert või koori- ja orelikontsert üheskoos)

Kirjalik uurimustöö kirikumuusika valdkonnas